Veebirakendused on arvutitarkvara või programm.
eebirakendus koosneb peamiselt kahest osast: kliendipoolne kood ja serveripoolne kood[3].
Veebirakendusi luuakse enamasti veebibrauserite toetatud keeltega nagu HTML, CSS ja JavaScript. Need keeled on peamiselt rakenduse kasutajapoolne osa ehk frontend – kõik, mida kasutaja visuaalselt näeb ja kasutada saab[1][4]. Teine pool veebirakendusel on tema tööloogika ja funktsioonid ehk serveri- ja andmebaasipoolne kood. Seda osa nimetatakse backend’iks[5]. Backend’is saadakse infot kasutajalt ehk frontend’ist, antud infot töödeldakse vastavalt koodi loogikale ja andmebaasist saadud andmetele ning soovitud teave saadetakse tagasi kasutajale. Backend’i arenduseks on aga rohkem võimalusi kui frontend’il[1][6]. Enamik tänapäeval kasutatavaid programmeerimiskeeli toetavad veebirakenduse backend-arendust, näiteks Java, Python, C#, PHP, SQL, JavaScript ja paljud teised[5].
Veebirakenduse tööloogika
- Kasutaja algatab päringu, mis saadetakse veebiserverisse interneti kaudu. Näiteks sisselogimisel sisestab tarvitaja kasutajanime ja parooli ning algatab sisselogimise päringu vajutades nuppu „Logi sisse“.
- Veebiserver edastab päringu veebirakenduse serverile.
- Veebirakenduse serveris tehakse saadud andmetele vastav tegevus, mis tagastab küsitud andmed. Näiteks kontrollitakse, kas andmebaasis leidub selline kasutajanimi ja sellele vastav parool.
- Veebirakenduse server saadab töödeldud andmed tagasi veebiserverile.
- Veebiserver tagastab saadud andmed kliendile, kuvades tulemuse veebibrauseris. Näiteks, kui kasutaja sisestatud andmed olid õiged, siis veebibrauseris seda ka kuvatakse.
Kirjeldatud protsess toimub peaaegu iga kord, kui kasutaja midagi veebirakenduses teeb[4].
Veebirakenduse eelised
- Rakenduse üks versioon on üheaegselt kättesaadav kõigile kasutajatele[2].
- Veebirakendusi ei pea arvutisse installima. Piisab interneti ühendusest ja veebibrauserist[2].
- Veebirakendusi saab kasutada mitmete veebibrauserite kaudu[2].
- Veebirakendusi saab kasuta kõikidel seadmetel, mis toetavad veebibrausereid, sh arvutid ja mobiiltelefonid[2].
- Rakenduse uuendamine ei vaja kasutajapoolset lisaallalaadimist[1].
- Ei võta arvuti mäluruumi[4].
- Ettevõtetele ja kasutajatele odavam, sest rakendused vajavad vähem haldamist ja hooldamist kui allalaaditavad rakendused[4].
Ajalugu
Algselt olid veebilehed ainult HTML-vormingus tekstdokumendid. Veebilehtedel ei saanud midagi muud teha, kui ainult infot lugeda[7].
